Lattaed (rõhtaed). Püstlatipaaride vahele kinnitati rõhtsad latid. Lattaed nõudis vähem materjali kui püstand- või varbaed, sellega ümbritseti tavaliselt põllud ja karjamaad. Lattaeda toestati ka tugipuudega. Selle tingis esmalt maapind, kuhu püstlatid paigaldati. Kivisem ja kõvem pinnas vajas tugilattide paigaldamist. Tänu tugipuudele pidas tara paremini vastu nii ajahambale kui ka kodu- ja metsloomade survele.

Pikemaealisem ja uuemast moest kantud, kergemini ehitatav lattaed tuli kasutusse hiljem kui roigasaed. Lattaed, nii nagu roigasaedki, oli Eestis üldine 20. sajandi alguseni, siis asendati see maja juures lippaia ning põllu- ja heinamaal okastraadiga. Lippaed hakkas levima seoses kodukaunistamise kampaaniaga. Tänapäeval ei täida lattaed enam samu funktsioone, enamasti on tara ainus ülesanne märkida krundi piire. Kui kõigist praegustest võimalustest valitakse oma õue piirdeks traditsiooniline puidust tara, on põhjus eelkõige stiililist laadi.

Pilt I

Pilt II

Pilt III

Joonis I

Joonis II

Joonis III